Postitused

Kasutatavus veebis - EVF vs FIVB

 Veebilehtede puhul on väga oluline nende kasutatavus. See tähendab, et veebileht peab olema võimalikult lihtne ning meeldiv kasutada. Enamik veebilehti on loodud eesmärgiga anda edasi infot. Ettevõtete veebilehtedel peaks info suutma kasutajat veenda teenuse või toote ostmises.  Vaatlesin oma väikses eksperimendis Eesti Võrkpalli Liidu (EVF) - https://volley.ee/ ning Rahvusvahelise Võrkpalli Liidu kodulehekülgi (FIVB) - https://www.fivb.com/. Esiteks on märgata, et mõlemad leheküljed kasutavad ekraani ülemist riba menüüna. See annab mulle kui kasutajale märku, et sealt võiks leida kõige kiiremini kõige olulisema info. Suurim erinevus, mida kahe lehekülje vahel märkan, on, et rahvusvahelise liidu leheküljel on menüüribas välja toodud erinevad võrkpalli liigid (rannavõrkpall, lumevõrkpall ja saalivõrkpall), kuid Eesti liidu kodulehel sellist kategoriseerimist ei ole. See raskendab nende kasutajate, kes konkreetse ala põhist infot soovivad, kasutajakogemust, sest kasutaja peab ise infot
Postita kommentaar
Lisateave

Arendus- ja ärimudelid (nädal 11)

Ükskõik, mis projekti kallal töötades on tähtis kohe alguses panna paika konkreetne plaan, kuidas projekt võimalikult efektiivselt ja hästi valmis saada. Eriti oluline on see meeskonnatöö ja ülesannete jaotumise korral. Kuid ka üksi töötades on kasulik plaani omada, sest nii on lihtsam tähtaegasid, tööülesandeid ning progressi jälgida. Arendusmudelid annavad võimaluse ka tagantjärgi oma tehtud tööd ning tööprotsessi analüüsida, sest mudel peaks andma vastused küsimustele miks, millal, kes ja kuidas tegi. Kuna ma ise pole tarkvara arendusega tegelenud, katsun arendusmudeli paralleele otsida filmi või videoklipi monteerimise protsessist. Leian, et monteerimise jaoks on enamjaolt kõige mõistlikum kasutada "samm-sammulist" mudelit. Kuna montaaž koosneb paljudest erinevatest osadest (video ise, helidisain, muusika, eriefektid, värvikorrektuur, subtiitrid, graafika jms), tuleb tervikpildi kokku panemiseks kõigepealt eri osad läbi käia. Pidin hiljuti ühe 15-minutilise Youtube' v
Postita kommentaar
Lisateave

Juhid IT ettevõtetes (nädal 9)

 Juhtide rolli ettevõtetes on raske ületähtsustada. Üks tõeline juht ei ole mitte ainult oma valdkonna ekspert, vaid ka suurepärane suhtleja, kes suudab kokku panna võimalikult produktiivse ja motiveeritud meeskonna, et üheskoos ühiste väärtuste ning firma eduni püüelda. Tehnoloogia ja IT sektoris on juhtidel tihtipeale vaja koostööd teha erinevate osakondade ja inimestega, alates jonnakatest tarkvaraarendajatest kuni laiskade turundusinimesteni. Juhte on mitmeid erinevat tüüpi, millised on levinud IT maailmas? Jeff Besoz Amazoni asutaja ja endine CEO Jeff Besoz'e võib liigitada "ülemuse" kategooria alla. Klienditeenindusele ning ettevõte käekäigule keskenduv Besoz ei kartnud ennast juhina kehtestada. Seetõttu on tema suust kuuldud ka tervaid laused, näiteks "Kas sa oled laisk või lihtsalt ebakompetentne?" või "Vabandust, kas ma võtsin täna oma juba oma rumaluse tabletid?". Kuigi Besoz pillus aeg-ajalt ebaviisakaid ning kritiseerivaid lauseid, oli tema
Postita kommentaar
Lisateave

Erinevate diplomite eelised ja puudused (nädal 8)

Klassikaline kõrgkoolidiplom Eelised: Kõrgkooli lõpetanu saab lisaks erialasele haridusele ka muudest alaga seotud ainetest ja teemadest ülevaate. Näiteks on IT tudengitel kohustuslik õppida ka matemaatikat. Kõrgkoolis saab õpilane üsna laiapõhjalise ülevaate, mis on kasulik inimestele, kes ei tea veel millises valdkonnas nad spetsialiseeruda soovivad või kas nad seda üldse soovivad. Kõrgkooli lõpetanu ei õpi konkreetset ametit, vaid võib tulevikus töötdada laiemates valdkondades. Muidugi ei saa mainimata jätta, et kõrgkoolidiplom on eeliseks tööturul, võimaldades kõrgemat palka. Puudused: Kõrgkooli diplomi puuduseks on alati olnud see, et lõpetanud teadmised on puhtalt teoreetilised. Võib juhtuda, et lõpetaja ei ole kohe valmis tööle asuma, sest ta pole piisavalt praktilist kogemust saanud.   Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom Eelised: Rakendus- ja kutsekõrgkoolides keskendub õppur konkreetsetele oskustele, ametitele või tehnoloogiatele. Lõpetanu saab piisavalt praktilist kogemust, et koh
Postita kommentaar
Lisateave

Litsentsid (nädal 7)

  Äriline litsents Eelised: Äriline litsents on mõistlik valida, kui on plaanis luua tarkvara, mille eesmärgiks on lisaks tarkvara toimimisele ka kasumit teenida. Litsents annab tarkvara väljalaskjale täieliku kontrolli selle üle, mis tähendab, et arendajatel on võimalik tarkvara kohandada nii, kuidas ärile sobilik on. Näiteks võib tuua Microsofti, kes kasutab tootjalukustust. Nimelt ei saa Microsoft Word'iga korralikult nt Open Documendi formaadis dokumente avada. Viga ei ole selles, et Microsofti arendajad ei oskaks ega saaks probleemi lahendada, vaid selles, et nad ei taha. Taoline käitumine võib ergutada Open Documenti kasutajat tasulisele Microsoft Word'ile üle minema ning rohkem kasutajaid tähendab rohkem raha. Puudused: Äriline litsents võib takistada tarkvara loomulikku arengut, sest tarkvara lähtekood on suletud. Kui kasutajal tekib idee, kuidas võiks tarkvara oma vajaduste kohaselt täiendada, siis ärilise litsentsi puhul pole see võimalik. Ka on puuduseks see, et tasu
Postita kommentaar
Lisateave

Litsents ja autoriõigused (nädal 6)

 Juba põhjalik ja sisukas on kindlasti litsents. Sellel on neli põhilist alaliiki ja kui tarvis, saab neid kindlasti juurde mõelda. Litsents võimaldab litsentsi andjal temale kasulikkudel tingimustel kolmandaid isikuid kaasata. Seega saab toimuda leiutise areng, ilma et see kahjustaks algset leiutajat. Litsentsi saab vastavalt olukorrale ja isikutele muuta, mitte nagu patenti, mis on sisuliselt pikaks ajaks paika pandud keeld. See võib takistada olulise leiutise ja üleüldse tehnoloogia, heaolu vms arengut. Ristlitsentsileping lausa soosib seda- kaks leiutajat või firmat saavad luua kahe asja peale kokku veelgi ägedama asja. Lihtlitsentsilepinguga saab aga litsentsi andja endale sobivad nõuded paika panna, et maksimeerida kasumit, kuid võimaldades sama-aegselt ka teistel leiutist kasutada või arendada. Täiendamist hakkab lähiajal vajama ilmselt kõik autoriõigustega seonduv. Mida rohkem tekib programme, mis suudavad etteantud näidiste ja kirjelduste põhjal midagi uut (teksti, video, pild
Postita kommentaar
Lisateave

Netikäsud (nädal 5)

 Kuigi Virginia Shea raamat interneti etiketist ehk "Netiquette" ilmus aastal 1994, on ka tänapäeval oluline internetis adektvaatselt ja viisakalt käituda. "Netiquette's" kirjeldatud kümme reeglit on täna absoluutseks miinimumiks, millega netikasutaja veebis surfates arvestada võiks. Korraks uudisteportaalide kommentaariumitesse kiigates selgub, et Shea käskudest pole midagi kuuldud, nendest kinnipidamisest siis rääkimata. Mõeldes interneti kättesaadavusele ning levikule, võiks hakata juba põhikoolilastele põhireegleid ning nende olulisust selgitama, et vähendada lihtlabase räuskamise, valeinfo ja küberkiusu levimist ja kestmist. Nagu enne mainisin, võiksid Virginia Shea käsud olla iga netikasutaja alustõed, kuid tegu on sellegi poolest on ka reeglite hulgas punkte, mida võiks täna, pea 20 aastat hiljem täiustada ja kohandada.  Käsk, mis vajaks kohandamist Jaga oma teadmisi - see punkt on tänapäeval ülimalt vastuoluline. Oleks tore, kui iga inimene täiustaks int
Postita kommentaar
Lisateave