IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Klassikaline kõrgkoolidiplom Eelised: Kõrgkooli lõpetanu saab lisaks erialasele haridusele ka muudest alaga seotud ainetest ja teemadest ülevaate. Näiteks on IT tudengitel kohustuslik õppida ka matemaatikat. Kõrgkoolis saab õpilane üsna laiapõhjalise ülevaate, mis on kasulik inimestele, kes ei tea veel millises valdkonnas nad spetsialiseeruda soovivad või kas nad seda üldse soovivad. Kõrgkooli lõpetanu ei õpi konkreetset ametit, vaid võib tulevikus töötdada laiemates valdkondades. Muidugi ei saa mainimata jätta, et kõrgkoolidiplom on eeliseks tööturul, võimaldades kõrgemat palka. Puudused: Kõrgkooli diplomi puuduseks on alati olnud see, et lõpetanud teadmised on puhtalt teoreetilised. Võib juhtuda, et lõpetaja ei ole kohe valmis tööle asuma, sest ta pole piisavalt praktilist kogemust saanud.   Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom Eelised: Rakendus- ja kutsekõrgkoolides keskendub õppur konkreetsetele oskustele, ametitele või tehnoloogiatele. Lõpetanu saab piisavalt praktilist kogemust, et koh

  Äriline litsents Eelised: Äriline litsents on mõistlik valida, kui on plaanis luua tarkvara, mille eesmärgiks on lisaks tarkvara toimimisele ka kasumit teenida. Litsents annab tarkvara väljalaskjale täieliku kontrolli selle üle, mis tähendab, et arendajatel on võimalik tarkvara kohandada nii, kuidas ärile sobilik on. Näiteks võib tuua Microsofti, kes kasutab tootjalukustust. Nimelt ei saa Microsoft Word'iga korralikult nt Open Documendi formaadis dokumente avada. Viga ei ole selles, et Microsofti arendajad ei oskaks ega saaks probleemi lahendada, vaid selles, et nad ei taha. Taoline käitumine võib ergutada Open Documenti kasutajat tasulisele Microsoft Word'ile üle minema ning rohkem kasutajaid tähendab rohkem raha. Puudused: Äriline litsents võib takistada tarkvara loomulikku arengut, sest tarkvara lähtekood on suletud. Kui kasutajal tekib idee, kuidas võiks tarkvara oma vajaduste kohaselt täiendada, siis ärilise litsentsi puhul pole see võimalik. Ka on puuduseks see, et tasu

 Juba põhjalik ja sisukas on kindlasti litsents. Sellel on neli põhilist alaliiki ja kui tarvis, saab neid kindlasti juurde mõelda. Litsents võimaldab litsentsi andjal temale kasulikkudel tingimustel kolmandaid isikuid kaasata. Seega saab toimuda leiutise areng, ilma et see kahjustaks algset leiutajat. Litsentsi saab vastavalt olukorrale ja isikutele muuta, mitte nagu patenti, mis on sisuliselt pikaks ajaks paika pandud keeld. See võib takistada olulise leiutise ja üleüldse tehnoloogia, heaolu vms arengut. Ristlitsentsileping lausa soosib seda- kaks leiutajat või firmat saavad luua kahe asja peale kokku veelgi ägedama asja. Lihtlitsentsilepinguga saab aga litsentsi andja endale sobivad nõuded paika panna, et maksimeerida kasumit, kuid võimaldades sama-aegselt ka teistel leiutist kasutada või arendada. Täiendamist hakkab lähiajal vajama ilmselt kõik autoriõigustega seonduv. Mida rohkem tekib programme, mis suudavad etteantud näidiste ja kirjelduste põhjal midagi uut (teksti, video, pild

 Kuigi Virginia Shea raamat interneti etiketist ehk "Netiquette" ilmus aastal 1994, on ka tänapäeval oluline internetis adektvaatselt ja viisakalt käituda. "Netiquette's" kirjeldatud kümme reeglit on täna absoluutseks miinimumiks, millega netikasutaja veebis surfates arvestada võiks. Korraks uudisteportaalide kommentaariumitesse kiigates selgub, et Shea käskudest pole midagi kuuldud, nendest kinnipidamisest siis rääkimata. Mõeldes interneti kättesaadavusele ning levikule, võiks hakata juba põhikoolilastele põhireegleid ning nende olulisust selgitama, et vähendada lihtlabase räuskamise, valeinfo ja küberkiusu levimist ja kestmist. Nagu enne mainisin, võiksid Virginia Shea käsud olla iga netikasutaja alustõed, kuid tegu on sellegi poolest on ka reeglite hulgas punkte, mida võiks täna, pea 20 aastat hiljem täiustada ja kohandada.  Käsk, mis vajaks kohandamist Jaga oma teadmisi - see punkt on tänapäeval ülimalt vastuoluline. Oleks tore, kui iga inimene täiustaks int

 Eesti Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on välja käinud digiühiskonna arengukava 2030, mille eesmärgiks on nende sõnul tagada edu Eesti digiühiskonnas. Arengukava on pikk ja põhjalik ning käsitleb teemasid põhiõigustest kuni kliima-ja keskkonnateadlikuseni.  Hetkeolukorra probleemidest toob arengukava esile kiire interneti väikse leviulatuse, küberturvalisuse, majanduses ligilahenduste mittekasutamise ning IT-spetsialistide puuduse. Mina tooksin siia kõrvale ka IT ning tehnoloogialase hariduse ebaühtlane tase ühiskonnas- kesk- ja põhikooliõpilased ning vanemad ühiskonnaliikmed võiksid algtasemel digitehnikast ning interneti toimimist tunda (see punkt on  põgusalt eraldi sektsioonis "Visiooni elluviimiseks ootused teistele valdkondadele"). Mõõdetavatest näitajatest soovib arengukava edendada avalike digiteenuste rahulolu nii eraisikute kui ka ettevõtjate seas, ülikiire interneti kättesaadavust ja küberruumi vastupidavust. Küberturvalisuse näitajate suhtes olen v