Litsents ja autoriõigused (nädal 6)

 Juba põhjalik ja sisukas on kindlasti litsents. Sellel on neli põhilist alaliiki ja kui tarvis, saab neid kindlasti juurde mõelda. Litsents võimaldab litsentsi andjal temale kasulikkudel tingimustel kolmandaid isikuid kaasata. Seega saab toimuda leiutise areng, ilma et see kahjustaks algset leiutajat. Litsentsi saab vastavalt olukorrale ja isikutele muuta, mitte nagu patenti, mis on sisuliselt pikaks ajaks paika pandud keeld. See võib takistada olulise leiutise ja üleüldse tehnoloogia, heaolu vms arengut. Ristlitsentsileping lausa soosib seda- kaks leiutajat või firmat saavad luua kahe asja peale kokku veelgi ägedama asja. Lihtlitsentsilepinguga saab aga litsentsi andja endale sobivad nõuded paika panna, et maksimeerida kasumit, kuid võimaldades sama-aegselt ka teistel leiutist kasutada või arendada.

Täiendamist hakkab lähiajal vajama ilmselt kõik autoriõigustega seonduv. Mida rohkem tekib programme, mis suudavad etteantud näidiste ja kirjelduste põhjal midagi uut (teksti, video, pildi, heli) luua, seda enam kerkib küsimus, et kelle peaks märkima teose autoriks. Arvamusi on mitmeid. Üks variant on teose autoriks nimetada inimene, kes kirjutas prompt'i (kirjeldus või suunitulus, mille põhjal masin teose genereerib) ja teiseks autoriks nimetada inimesed, meeskond või firma, kes programmi lõid. Teine võimalus on autoriteks kuulutada kõik, kelle teostest programm inspiratsiooni võtab. Kui genereeritakse näiteks pilt koerast Pablo Picassole omases kubismi stiilis, märgitakse autoriks lisaks genereerijale (ja ka programmi autoritele?) ka Pablo Picasso. Mida keerukamaks muutuvad prompt'id, seda rohkem võib tekkida ka autoreid ning lõpuks võib nimekiri teose autoritest olla omaette teos. Kolmas variant oleks lihtsalt panna teose autoriks programm ning kedagi teist sinna juurde mitte mainida. Selle versiooni juures tekivad probleemid siis, kui genereerija ise lisab ka teosele midagi, mitte ei lase programmil kõike enda eest ära teha. Kuidas siis mõista, milline on piisav lisandus, et lisaja ka autoriks nimetada? 

Tegelikult usungi, et viimane väljapakutud variant oleks kõige mõistlikum, kuid see eeldab, et inimesed hakkavad kasutama AI programme mitte selleks, et nad teosed meie eest tervenisti välja mõtleksid,  vaid selleks, et oma loomingulise töö tehnilisi aspekte lihtsustada. Hea on siinkohal näiteks tuua video kanalilt Corridor Crew, kes otsustasid AI programmi kasutada animatsiooni (mis on väga oskuslik ja aeganõudev protsess) lihtsustamiseks, kaotamata sealjuures lõpp-produkti inimliku loovuse aspekti. 


Corridor Crew video - https://www.youtube.com/watch?v=_9LX9HSQkWo

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Juhid IT ettevõtetes (nädal 9)

Erinevate diplomite eelised ja puudused (nädal 8)

IT värvikas ajalugu (nädal 1)