Arendus- ja ärimudelid (nädal 11)

Ükskõik, mis projekti kallal töötades on tähtis kohe alguses panna paika konkreetne plaan, kuidas projekt võimalikult efektiivselt ja hästi valmis saada. Eriti oluline on see meeskonnatöö ja ülesannete jaotumise korral. Kuid ka üksi töötades on kasulik plaani omada, sest nii on lihtsam tähtaegasid, tööülesandeid ning progressi jälgida. Arendusmudelid annavad võimaluse ka tagantjärgi oma tehtud tööd ning tööprotsessi analüüsida, sest mudel peaks andma vastused küsimustele miks, millal, kes ja kuidas tegi.

Kuna ma ise pole tarkvara arendusega tegelenud, katsun arendusmudeli paralleele otsida filmi või videoklipi monteerimise protsessist. Leian, et monteerimise jaoks on enamjaolt kõige mõistlikum kasutada "samm-sammulist" mudelit. Kuna montaaž koosneb paljudest erinevatest osadest (video ise, helidisain, muusika, eriefektid, värvikorrektuur, subtiitrid, graafika jms), tuleb tervikpildi kokku panemiseks kõigepealt eri osad läbi käia. Pidin hiljuti ühe 15-minutilise Youtube' video kokku panema. Materjali oli 30 minutit, filmitud oli kahe kaameraga. Alustasin video(pildi) analüüsist, käisin läbi mõlemad videod ning tegin valmis n-ö rough cut'i. Seejärel käsin kahest videost kokkupandud terviku läbi ning otsustasin, millistes kohtades toimuvad kaadrite vahetused. Järgmiseks tegin valmis vajaliku graafika. Alustasin skitseerimisest, siis joonistasin ning lõpuks viimistlesin. Analoogne protsess tuli läbida ka heli, muusika ning subtiitrite juurde panemisel. Lõpuks, iga detaili valmimisel sain tervikpilti analüüsida ja otsustada, kas mõni detail segab tervikut. Tegin viimased viimistlused ning siis oligi video valmis. Minu klient ei vajanud vahepealsetes etappides video nägemist (kuna video oli suhteliselt lühike), kuid kui oleks olnud vaja, siis oleks video olnud igas etapis edastatav.

Ma ise pole pidanud ühegi projekti juures ärimudeleid kasutama, seega lahkan Adobe tarkvara ärimudeli loogikat. Adobe tarkvara kasutab ärimudelit "tarkvararent" või "tarkvara kui teenus". Et kasutada Adobe tarkvara, tuleb igakuiselt kindel rahasumma välja käia. See lubab neil oma tarkvara pealt pidevalt raha teenida. Ühekordse makse korral oleks tarkvara pealt saadav müügitulu väiksem. Adobe pakub ka tasuta prooviperioode, et kasutaja laeks tarkvara endale alla ja katsetaks selle funktsioone. Kui tarkvara on juba kasutaja arvutis ning oma funktsionaalsust tõestanud, võib kasutaja otsustada, et "kui juba siis juba" ning jätkata tarkvara kasutamist ning selle eest tasumist. Lisaks sellele võib kasutaja maksta tarkvara eest juba seepärast, et prooviperioodi ajal tehtud projekte lõpetada või kätte saada.