Eesti infoühiskonna arengukava (nädal 4)

 Eesti Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on välja käinud digiühiskonna arengukava 2030, mille eesmärgiks on nende sõnul tagada edu Eesti digiühiskonnas. Arengukava on pikk ja põhjalik ning käsitleb teemasid põhiõigustest kuni kliima-ja keskkonnateadlikuseni. 

Hetkeolukorra probleemidest toob arengukava esile kiire interneti väikse leviulatuse, küberturvalisuse, majanduses ligilahenduste mittekasutamise ning IT-spetsialistide puuduse. Mina tooksin siia kõrvale ka IT ning tehnoloogialase hariduse ebaühtlane tase ühiskonnas- kesk- ja põhikooliõpilased ning vanemad ühiskonnaliikmed võiksid algtasemel digitehnikast ning interneti toimimist tunda (see punkt on  põgusalt eraldi sektsioonis "Visiooni elluviimiseks ootused teistele valdkondadele").

Mõõdetavatest näitajatest soovib arengukava edendada avalike digiteenuste rahulolu nii eraisikute kui ka ettevõtjate seas, ülikiire interneti kättesaadavust ja küberruumi vastupidavust. Küberturvalisuse näitajate suhtes olen veidi skeptiline, sest arengukavas on kirjas, et arvuline number saadakse kahest arvust. Esiteks: teenuse osutajate küberturvalisuse nõuete täitmistase, mille puhul kahjud pole märkimisväärsed. Jääb segaseks, mis tähendab sõna märkimisväärselt. On see seotud näiteks kaotatud andmete tähtsusega või hoopis inimeste arvuga, kes rünnaku all kannatavad? Teiseks: digiteenuste kasutamisest ei loobuta turvariskide olemasolu kaalutlusel. Asjalik näitaja, kuid tegelikkuses on ebatõenäoline, et see arv eriti kõikuma hakkab (juba praegu on see 96%), kui just suurt katastroofilist skandaali või küberrünnakut ei tule. 

Arengukava juhtivaks ministeeriumiks saab MKM, kuid juhtrühma kuuluvad paljude ministeeriumite ja muude ühingute töötajad. Arengukava edukas elluviimine nõuaks 1224 miljonit eurot. 

Analüüs - mis on hästi, mis halvasti?

Arengukava tugevuseks on see, et ta üleüldse olemas on. Öeldakse, et tuleb mängida oma tugevustele ja Eesti kui digiühiskonna teerajaja just seda tegema peabki. Hästi on ka see, et praegused probleemid ja murekohad on enamjaolt selgelt ja ausalt välja toodud- arengukava koostajad on aru saanud, milliseid valdkondi tuleb edendada. Veel meeldis see, et arengut mõõdetakse konkreetsete arvude ja mõõdikutega- nende põhjal on hea aastate lõikes vaadata, kas midagi on reaalselt toimunud või arenenud.

Nõrkuseks on minu hinnangul see, et ei räägita eriti palju digipädevuse suurendamisest erinevate ühiskonnagruppide puhul. Arengukavast jäi mulje, et see ülesanne võiks jääda kellelegi kolmandale (näiteks Haridus- ja teadusministeeriumile), aga siiski oleksin soovinud näha veidi konkreetsemat plaani või suunda, mille poole potentsiaalne kolmas partner püüdlema peaks. Inimeste haritus digiteemadel ei taga ainult nende ohutut tegutsemist internetis, vaid üldisemat kübertuvalisust ning eriti õnnestunud juhul ka ühtsemat ja sallivamat ühiskonda. 

Võimalusi pakub arengukava küllaga. Kava teostumisel oleks kindel boonus see, et avalike teenused oleksid kättesaadavad ühest kohast, mitte erinevatelt lehekülgedelt. Tekiks sujuvus ning teenuse kasutaja saab märkamatult avalikele teenustele kodust ligi. Sealjuures on loodud süsteem, mis ei vaja andmete mitmekordset sisestamist. Samuti on võimalus Eestil digiriigina teistele eeskuju näidata ning teha seda keskkonnateadlikult, et vähendada IKT sektori digijalajälge.

Ohtudest võib välja tuua, et digiriigi konseptsioon võib kokku variseda ja kogu usalduse kaotada ainuüksi ühe laastava rünnaku tulemusel. Kasutaja usalduse võitmiseks on vaja aega, selle kaotamiseks kordades vähem. Kui avalikud teenused on omavahel tihedalt seotud, võib tähendada ühe teenuse rünnak kogu süsteemi kokkuvarisemist. Muidugi on ka tegureid, mida arengukava koostajad ja läbiviijad kontrollida ei saa, näide lähiajast- inflatsioon on metsik, raha pole ning arengukava edendamine jääb pooleli. 

Siiski leian, et on vahva, et MKM sellise plaaniga välja on tulnud. Tibusid loetakse sügisel, ehk vaatame aastal 2030, mis õnnestub, mis mitte.